Hanerasv

Hanerasv on Euroopa parimates restoranides ja ka tervistoitumise menüüdes asendamatu rasvaine, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Toiduõli või muu rasvaine asemel võib julgelt kasutada hanerasva näiteks liha, kala, juurviljade, praetud kapsa ja ka mulgikapsa ning praetud kartuli valmistamisel.


Rasvadest toitumises

Tervise Arengu Instituudile uuringutele tuginedes, peaksid toidurasvad katma 25–30% toiduenergiast, sh:

  • küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte üle 10%;
  • monoküllastumata rasvhapped 10–15%;
  • polüküllastumata rasvhapped 5–10%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast.

Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima:

0,25 x 2000 kcal/9 kcal = 55 g kuni 0,3x200 0kcal/9 kcal = 65 g rasvu.

2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane rasvade hulk 70–85 g, 3000 kcal korral aga 85–100 g.


Küllastunud rasvu on hanerasvas peaaegu olematu, näiteks võrreldes võiga milles on 54g/100g on hanerasvas ainult 27,7g/100g kohta.


Hanerasvast lähemalt

Võrreldes teiste rasvadega, koosneb hanerasv enamasti monoküllastamata- ja polüküllastumata rasvhapetest.

Näiteks  „terve südame“ heaks monoküllastamata rasvhapet leidub hanerasvas 55g/100g kohta, võis aga 19.8g/100g kohta ja polüküllastamata rasvhapet 100g kohta on hanerasvas 10.8g, võis aga 2.6g.

Hanerasv sisaldab 100g kohta ka Omega-3 1025mg ja Omega-6 20092mg.

Alfa-linoleenhape ehk Omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk Omega-6 rasvhape on nn asendamatud rasvhapped ja neid organism saab ainult toidust.

 

Lisaks eelnevale, leidub hanerasvas veel Omega-7, 2.8g/100g ning oleiinhapet- Omega-9 (C18.1 teatud tüüpi monoküllastamata rasvhape), mis on (halva)kolesterooli alandamise toimega.

Samuti leidub hanerasvas A, D, E ja K vitamiine ja Seleeniumi.

 

Rasvade valimine on toiduks äärmiselt oluline ja kasulik on eelistada parimat!